COVID ja na’an ndo’o yo

Naguá kuu COVID ja na’an ndo’o yo

Nda ñayiví ja ndo’o ji COVID-19 kuu kundo’o na’an ji kue’e ya’a de ma kuiyo ñama nuu ji, kue’e ya’a nani “COVID ja na’an ndo’o yo” axi “Síndrome post-COVID”. Ncha’a kuni yo ndi’i siki kue’e COVID ja na’an ndo’o yo. Kuee kutu’va yo siki kue’e COVID iini skua’a ka siki ji.

Kue’e ja sa’a COVID ja na’an ndo’o yo

Nda ñayiví ja ndo’o na’an ji kue’e COVID kuu kundo’o ji ke’en kue’e ja koo nuu ke’en semana, yoo axi kuiya.

Sava nda kue’e ya’a kuu ja yoso ya’a:

  • Kuita, vi’i ka nú ni satiñu ji axi jani tuni ini ji
  • Ka’ni
  • Nduu kuu xtaa tachi va’a
  • Kue’e kayu
  • Jatu ndika
  • Sama xiko xitin ji/axi nduka asín ndeyu
  • Nduu kuu kani ini axi xini “naa ini”
  • Ku’u xini
  • Jatu chijin
  • Sama ja nuu yoo

Na ñayiví kuu ja kuu kundo’o na’an ji kue’e COVID

Naani ñayiví ja ni jikin kue’e COVID-19 ji kuu kundo’o ji kue’e COVID ja na’an ndo’o yo. Nda ñáyiví ja xeen ka ni ndo’o ji COVID-19, nda ja ni yi’i hospital kuu ja kuu kundo’o ka ji kue’e ya’a. Nda ñayiví ja ndo’o ji síndrome inflamatorio multisistémico iini ndo’o ji axi ta ja ni nduva’a ji nuu kue’e COVID-19 suni kuu kundo’o na’an ji kue’e COVID. Nda ña’an, nda ñayiví ña’nu, ji nda ñayiví ja nduu satiñu va’a yiki kuñu ji nda ñayiví ja nduu ni kani ji vacuna maa ji suni kuu kundo’o na’an ji kue’e COVID. Nda ñayiví ja ndo’o ji COVID-19 ke’en jichi suni kuu kondo’o yika ka ji, axi suni kuu kundo’o na’an ji COVID.

Nasa sa’a yo tágua ma kundo’o na’an yo COVID

Ja ma kua’a yo tu’un ja jikin kue’e COVID-19 kuu ja va’a ka ja sa’a yo tágua ma kundo’o na’an yo kue’e COVID. Kuu koto ní maa ní ji nda ta’an ní nuu COVID-19 nú nakete ní nda’a ní, jasi ní yu’u ní nuu iyo kua’a ñayiví, nú kindoo ní ve’e ní ta ku’u ní ji ta kani ní vacuna maa ní ji nda tatan ja kani inka jichi.

Nda ñayiví ja kata jikin kue’e COVID-19 nduu iyo yika tuni ji ja kundo’o na’an ji kue’e COVID tanu kuu jín nda ñayiví ja nduu ni kani ji vacuna maa ji.

Ka’vi ka ní tu’un siki nasa kani ní vacuna COVID-19 maa ní

Nasa satatan kue’e COVID ja na’an ndo’o yo

Vijin kuu ja satatan in ñayiví ja ndo’o na’an ji kue’e COVID. Chi vijin kuu ja kachi ndekuu nda kue’e ja sa’a kue’e ya’a. Nduu nda in prueba nuu in laboratorio ja tava ji tu’un siki kue’e ya’a. Kuu kee nuu prueba ja nduu ndo’o ji kue’e ya’a vese ja ni kuna’an ja ndo’o ji kue’e COVID.

Sava nda ñayiví ja kachi ji ja ndo’o na’an ji kue’e COVID-19 nduu ndo’o ji nda kue’e ja sa’a COVID-19 ta ni ku’u ji ja xinañu’un jichi. Ya’a sa’a ja vijin kuu ja kuni yo nú ni ndo’o ji COVID-19 ji ja chituu kue’e ji tágua ma kundo’o na’an ji kue’e COVID. Naku kanuu ja sa’a ní prueba COVID-19 ta kije’e ja ndo’o ní kue’e tágua sukua kuni nú kundo’o na’an ní COVID ichi nuu ka.

Tu’un ja chindeé nuu ñayiví ja ku’u: Sa’a ji in cita jín nda médico tágua kuni nú kundo’o ji Post-COVID (vachi nuu yu’u Inglés)

Nda kue’e jáá ja sa’a ji ja iyo mita

Kue’e COVID-19 kuu sa’a ji ja tivi yiki kuñu ní, iyo jichi ja, kuu sa’a ji ja ma satiñu va’a yiki kuñu ja sa’a ja kuu kundo’o na’an ní COVID. Ja ma satiñu va’a yiki kuñu kuu ta yiki kuñu yo sa’a ji ja neñu nuu ni ndo’o yika ini yiki kuñu yo. Ya’a kúni ka’an ja nda ñayiví ja ni ndo’o ji COVID-19 kuu kundo’o ka ji inka kue’e, tanu kuu diabetes axi nda kue’e anu. Nda inka kue’e ja sa’a, tanu kuu diabetes ji nda kue’e anu, suni kuu xni’in ka ji nú ni ndo’o ní COVID-19.

Nda derecho ní nú ni ndo’o na’an ní COVID ji nú ndo’o inka kue’e

Kue’e COVID ja na’an ndo’o yo kuu sa’a ja kundo’o yika yiki kuñu yo ji ja naa xini yo de ñukua kuu in ñayiví ja nduu kuu koto ji maa ji tanu ka’an nuu tu’un Americans with Disabilities Act (ADA, Ley ñuu estados unidos siki nda ñayiví ja nduu kuu koto ji maa ji). Nda ñayiví ja ndo’o na’an ji COVID ka jito de ji tágua ma kundo’o ji tundo’o sa’a nda ñayiví siki ja ku’u ji. Kuu koo derecho ji nuu nda empresa, nuu nda gobierno estatal ji ini ñuu nuu ndee ji tágua ni’in ji ja jiniñu’un ji siki ja ndo’o na’an ji COVID.

Tu’un siki “COVID ja na’an ndo’o yo” ja sa’a ja in ñayiví ma kuu koto ji maa ji tanu ka’an tu’un ADA (vachi nuu yu’u Inglés)

COVID ja na’an ndo’o yo ji ña’an ñu’un se’e

Nda ña’an ja ñu’un se’e axi ja ni jaku’un se’e ji kuu kundo’o xeen ka ji COVID-19. Kue’e COVID-19 kuu sa’a xeen ji jín nda ña’an ñu’un se’e ji nda ñee.

Ncha’a kuni va’a nasaa tiempo kuu ja sa’a xeen COVID jín nda ña’an ñu’un se’e. National Institutes of Health (NIH, Nda ve’e ja jito tiñu ja satatan) (vachi nuu yu’u Inglés) sa’a ji in estudio ja iyo nuu 4 kuiya siki kue’e ja sa’a kue’e COVID-19 jín nda ña’an ja ni ndo’o ña COVID-19 iini ñu’un se’e ña, ji se’e ña.

Kue’e COVID ja na’an ndo’o yo ji nda suchí kuachi

Nda suchí kuachi suni kuu kundo’o na’an ji kue’e COVID. Nda suchí kuachi ja ndo’o ji nda kue’e COVID, tanu ja kuita ji jín ja nduu kuu kani va’a xini ji, sanaa ma kuu ja kutu’va ji nuu escuela ji de ma kuu ja sa’a ji inka tiñu. Sanaa nda suchí luli ma kuu kachi ji nasa ndo’o ji.

Nda suchí luli ja ndo’o na’an ji COVID kuu skua’a siín ji, ja koto ji axi inka ka ja jiniñu’un ji tanu ka’an nuu 2 Ley federal (vachi nuu yu’u Inglés).

Ja kani yo vacuna COVID-19 nda suchí kuachi kuu ja va’a ka ja sa’a yo tágua ma kundo’o na’an ji kue’e COVID.

Ka’vi ka ní tu’un siki nasa kani vacuna nda suchí kuachi.

Tu’un ja kuu nda médico